Surju Rahvamaja

Tere tulemast
Surju Rahvamaja kodulehele!

​

​Teada on, et mees- ja naiskoor tegutses Surjus juba 19. sajandi keskpaiku, pärast 1880. aastat asutati ka pasunakoor. Püsiva seltsielu ametlikuks alguseks võib aga pidada 1915. aastat, mil loodi Surju algkooli õpetajate ja teiste ümberkaudsete elanike eestvõtul Surju algkooli juurde haridusselts Kungla. Seltsi sihiks seati hariduse edendamine väljaspool kooli. 1921. aastal avati seltsi juurde ka raamatukogu. 1924. aastal loodi Surju mõisa ümberkaudsete inimeste eestvedamisel noorsooühing Loitla. Korraldati mitmeid sündmuseid ja seltskondlikke koosviibimisi. Loitla selts ostis endale ka maja. 1940. aastal lõpetati seltside tegevus. Loitla hoonesse loodi rahvamaja. (Piiri, Pukk 2008, 40-45) Hiljem tegutses rahvamaja Surju Vallavalitsuse hoone I korrusel. 2002. aastal kolis rahvamaja Surju söökla endistesse ruumidesse.

​

Hetkel kuuluvad rahvamaja tegevusalade alla: 



• huviringid;

• kultuurisündmused; 

• meelelahutus; 

• koolitused.

Rahvamaja ruumides tegutseb ka Surju noortetuba.​ Rahvamajas on võimalik rentida ruume sündmuste korraldamiseks.​

Rahvamajas peame oma eesmärkideks kohaliku kultuurielu edendamist mitmekülgsel moel ning koostööd teiste kultuuri- ja haridusasutustega ning MTÜ-dega, mis vallas tegutsevad.

Surju rahvamaja väärtused on koostöö, avatus, traditsioonid, kogukonna kaasatus, innovaatilisus, kvaliteet, usaldusväärsus, loovus ja hoolimine.

​

Rahvamaja tööd kordineerib alates augustist 2023 kultuurikorraldaja-noorte juhendaja Liis Juust.